Ajalugu 1920 - 1939


1920. aastate alguses ühinesid Jüri kihelkonna seltsid ja ehitasid valmis ammu unistatud seltsimaja. See asus Vaskjala külas Rae vallamaja otsas, seega kihelkonna keskuses ja oli kõigile kättesaadav. Maja oli küllalt ruumikas, suure saali ja avara näitelavaga ning oleks võimaldanud arendada laialdast kultuuritegevust, kuid juba 1924.aasata jaanipäeval põles seltsimaja maha ja pärast seda ei suudetud uut hoonet üles ehitada. (Väljavõte artiklist ajalehes Harju Elu 28.12.1965 - 15.01.1966 - R. Põldmäe artikkel Lehekülgi Jüri Muusikaseltsi ajaloost).

Rea vallas tegutsenud raamatukogudest on teada (Tallinna Riiklik Keskarhiiv, Tolli tn.8) 1. jaanuari 1925. aasta dokumendi alusel:

  1. Jüri Muusikaseltsi raamatukogu, asutatud 1911. aastal, raamatute arv 400, ülevalpidaja Jüri Muusikaselts, asukoht Rae vallamajas ja raamatukogu juhataja Eduard Argus (vallasekretär).
  2. Rae rahvaraamatukogu, asutatud 1921.aastal, raamatute arv 69, ülevalpidamine valla toetusrahadest, asukoht Rae 5-klassilises algkoolis, raamatukogu juhataja Johannes Ratassepp (Rae kooli juhataja), sellele lisandusid 1925. või 1926.aastal ka Jüri Muusikaseltsi raamatukogu varad.
  3. Vaida Kautjala Seltsi Ilmarine raamatukogu, asutatud 1918.aastal, raamatute arv 300, ülevalpidaja Vaida Kautjala Selts Ilmarine, asukoht Patika külas eraldi talus, raamatukogu juhataja põllumees Gustav Vihul.

Elanike arv Rae vallas 1. jaanuari seisuga 1925. aastal on olnud 3452. Toetust raamatukogude ülalpidamiseks on saadud riigilt 10 000 marka. Majanduskuludeks 3000 marka ja kirjanduse muretsemiseks 7000 marka. Raamatukogude määruse järgi pidi saama toetust 2 marka elaniku kohta.

Endise Limu küla elaniku Alfred Põldmäe (sünd 1908) mälestuste järgi, kes läks Rae algkooli 1919. aastal, oli Rae rahvaraamatukogus 1924/25 õppeaastal järgmisi raamatuid:

Ed. Bornhöhe

Autor Raamatud
Saal, A. Vambola, Leili, Aita
Bornhöhe, Ed. Tasuja, Villu võitlused
Vilde, Ed. Mahtra sõda, Kui Anija mehed Tallinnas käisid
Pärn, J. Oma tuba, oma luba
Liiv, J. Vari
Järv, J Karolus, Vallimäe neitsi



1925. aasta Rae rahvaraamatukogu aruandest võime lugeda, et raamatukogu juhataja on Johannes Ratassepp, 35-aastane. Raamatukogu asub Rae algkoolis klassitoas kinnises kapis, kus raamatud on kahes reas, on olemas kaartkataloog. Raamatuid oli aasta alguses 70, saadi juurde aasta jooksul 21 raamatut ja aasta lõpul oli 91 raamatut. Raamatukogu oli avatud igal pühapäeval 7 tundi, kella 10—17. Korraga sai laenutada ühe raamatu kaheks nädalaks (14 päeva). Laenutati aasta jooksul 309 raamatut, nendest meestele 142 ja naistele 167. Raamatukogu sisemine korraldus oli lõpule viidud ja astutud samme Jüri Muusikaseltsi raamatukogu ülevõtmiseks. Loodeti avada lugemislaud vallamaja ruumides. Tööd takistasid kitsad ruumid ja raamatute vähesus.

25. veebruaril 1926. aasta ürikust (Rae vallaarhiiv f. 386, nim1) võime lugeda, et Rae valla rahvaraamatukogule on määratud toetust raamatutena „3000 marga väärtuses, missugused raamatud edasi antakse otseteel Päevalehe raamatukauplusest Tallinn Jaani tn. 6”. Peale nende raamatutute on kogule toetuseks määratud veel järgmised 7 raamatut: Traks, Roger jt. Ajakohane linnukasvatus, Fr. R. Kreutzwald Viru lauliku laulud (2 tr.), L. Koidula Kogutud luuletused, A. Jürgenstein C. R. Jakobsoni elu ja tegevus, Album Usupuhastus Eestlaste maal, J. Lattik Martin Luther, ja Saar, Kreek, Kasemets Eesti lauluvara I.

1926. aasta Rae rahvaraamatukogu aruandest (koost. Rael 15. veebruaril 1927. a. Johannes Ratassepa poolt) võib lugeda, et raamatuid oli aasta algul 91, saadi juurde 102 raamatut, aasta lõpus oli arvel 193 raamatut.

Lugejaid on olnud 24 ja laenutatud aasta jooksul 230 raamatut, neist meestele 98 ja naistele 132. Üle on võetud Jüri Muusikaseltsi raamatukogu, mille korraldamine ja kataloogimine on peaaegu lõpule viidud. Taotletakse edaspidiseks vallavalitsuselt kappi ja uuemaid raamatuid.

1928/1929. aasta Rae rahvaraamatukogude aruandest, mille on koostanud Johannes Ratassepp 14.06.1929. a. võib lugeda, et raamatuid oli aasta alguses 338, saadi juurde 29 ja aasta lõpus oli 367 raamatut, lugejaid oli 83 ja laenutati 861 raamatut. Soetati kinnine riiul ja raamatute laenutamisele ning raamatukogu korraldamisele ÜENÜ Rae osakond. Raamatukogu aruandele on alla kirjutanud ka raamatukogu nõukogu juhataja G. Põldmäe. 10 kõige enam loetavat raamatut on olnud

  1. Metsanurk, M. Valge pilv - 14 korda
  2. Aho, J. Õpetaja tütar 12 korda
  3. Roht, R. Üksindus
  4. Tammsaare, A. H. Tõde ja õigus
  5. Aho, J. Panu, 10 korda
  6. Jakobson, A. Vaestepatuste alev, 9 korda
  7. Luts, O. Kevade 8 korda
  8. Vilde, Ed. Mäeküla piimamees, 8 korda
  9. Roht, R. Minevik 8 korda
  10. Hugo, V, Pariisi Jumalaema kirik 8 korda.

25. novembri aktist võib lugeda, et raamatukogu võtab üle Joh. Hamburg seniselt koolijuhatajalt H. Metsalt ja raamatukogu nimekirjas oli inventeeritud raamatuid 460.

Rae vallavalitsuse varade raamatus 1928—1938. a. seisab, et Rae raamatukogu on saanud järgnevad raamatud : 1.02 1932. a. Raudkats, A. Laulumängud lastele,1934. a., Võõrsõnade leksikon (5.75) 1.06. 1935. a. Konstantin Päts (1.50), 29.10.1935. a. Kalevipoeg.

1935. aastal on suurelt tähistatud eestikeelse raamatu 400-aastast juubelit.

Rae vallavalitsusele on saadetud Harju Maavalitsuse esimehe P. Männiku poolt ringkiri selle sündmuse tähistamiseks. 17. augustil 1935. aastal on moodustatud kohalik komitee koosseisus: vallavanem Jaan Selks, koolijuhatajad - raamatukogujuhatajad Joh. Hamburg (Rae kool), Ed. Kärner, Tõnis Orgussaar, Jakob Baumann ja Jaan Saar. Rae vallavalitsus on esitanud raamatu juubeliaasta ürituste läbiviimiseks kava, kus mainitakse, et Rae koolis korraldab raamatuaasta aktuse ÜENÜ Rae osakond oktoobrikuus. Kavas on kõned, muusikalised ettekanded, deklamatsioonid ja kohaliku raamatukogu igakülgne tutvustamine rahvale. Läbiviijateks on määratud kirikuõpetaja - kooliõpetaja J. Aunver ja üliõpilane J. Põldmäe. Raamatuaasta puhul on saadud 200 rinnamärki (4—5 elaniku kohta 1) hinnaga 10 senti tükk ja saadud tulu määratud raamatukogule toetuseks. Korraldati raamatu rändnäitus, milleks on saadud haruldasemaid raamatuid ka kohalikest erakogudest.

4. augusti 1935 aasta ürikust näeme, et raamatukogude juurde on nõutud nõukogu asutamist kodukorraga ja nõudega koosolekuid läbi viia kolm korda aastas.

6. detsembri 1935. aasta kirjast loeme, et saab laenutada korraga 2 raamatut 14 päevaks. Rae avaliku raamatukogu juhataja võib tagatisraha nõuda kuni viis krooni ja kui raamatuid tähtajaks ei tagastata, siis võetakse trahviraha iga köite pealt 3 senti päevas, mille vastu antakse kviitung.

Rae koolijuhataja - raamatukoguhoidja J. Amburi aruandest Rae vallavalitsusele 1. aprillist 1937 loeme, et Rae avalik raamatukogu on 1936.—1937. aastal nii annetamise kui ka ostu teel saanud 37 raamatut. Inventari oli arvel 51.50 krooni väärtuses, raamatuid oli 1. aprilli 1936. aasta seisuga 1032.66 krooni eest, 1936./37. aasatal saadi juurde 86.05 krooni väärtuses ja kokku oli neid 1170.21 krooni eest.

Rae vallavolikogu koosolekul 2. märtsil 1937. a. kinnitatud Rae ja teiste piirkonnade avaliku raamatukogu tarvitamise kodukord 20. aprillist 1937. aastal (protokollile on alla kirjutanud vallavanem Jaan Selks ja vallasekretär Mihkel Kold):

  1. Rae avalik raamatukogu kuulub avalike raamatukogude võrku ning asub Rae vallas Rae koolimajas.
  2. Raamatukogu on avatud üks kord nädalas, nimelt igal pühapäeval kl. 12—17. Märkus: Väljaspool seda aega võib raamatuid lugemiseks saada raamatute väljaandja kogujuhataja vabal vastutulekul.
  3. Igale tarvitajale antakse kojuviimiseks korraga välja kõige rohkem 2 köidet.
  4. Lugemiseks võetud raamatuid võivad tarvitajad oma käes pidada mitte üle 14 päeva. Märkus: Teaduslikke raamatuid, kui nende järgi mujalt nõudmisi ei ole olnud, võib tarvitaja raamatukogu juhataja nõusolekul ka kauem oma käes pidada.
  5. Iga lugeja vastutab tema kätte usaldatud raamatu eest, andes selleks vastaval kaardil allkirja.
  6. Raamatukogu tarvitamise kord tehakse igale lugejale tema lugejaks astumisel teatavaks, võttes temalt ka selle üle allkirja.
  7. Raamatukogu juhataja võib võtta võõrastelt, ajutiselt raamatukogu piirkonda elama asunud isikutelt, kel puuduvad tuntud asutuste või isikute kirjalikud vastutused raamatukogu kasutamisel kindlustusena tagatist (1.—) krooni suuruses köite kohta. Tagatis makstakse kasutajale tagasi, kui ta lahkub raamatukogu kasutajate hulgast. Kui tagatis ei ole välja võetud ühe aasta jooksul pärast kasutaja loobumist raamatukogu tarvitamisel, siis jääb tagatis raamatukogu heaks. Alaliselt valla elanikult tagatist ei nõuta.
  8. Raamatute tähtpäevaks mittetagasitoomise puhul võetakse kasutajalt trahvi 5 senti nädalas köite kohta, lugedes poolikud nädalad terveteks. Trahv tuleb tasuda raamatute tagasi toomisel ja selle (trahviraha) võtab vastu raamatukogu juhataja. Kui kasutaja ei maksa trahvi, siis nõutakse trahvisumma sisse administratiiv sissenõudmise korras avalike raamatukogude seaduse § 19 põhjal kohaliku omavalitsuse korraldusel.
  9. Raamatukogu tarvitamise eest lugejatelt maksu ei võeta.
  10. Lugejad on kohustatud raamatutega korralikult ümberkäima, nagu see on kodukorras täheldatud.
  11. Raamatu rikkumise või kaotsimineku puhul nõutakse tema hind sisse administratiiv sissenõudmise korras raamat kahekordse väärtuse summa suuruses. Sama maksab ka juhul, kui lugeja temale saadetud kirjaliku teate peale tähtpäeva möödumisel raamatut ära ei too.
  12. Raamatuid ei anta perekondadesse, kus lahtipuhkenud mõnesugune taud, ning isikutele, kes põevad kergesti nakkavaid ja edasikantavaid haigusi.
  13. Lugeja, kelle kodus ajal mil raamat sääl oli, puhkes taud või kui raamatut tarvitas külgehaaravat haigust põdev isik, on kohustatud sellest raamatukogu juhatajale desinfitseerimiseks teatama.
  14. Igasugune korrarikkumine raamatukogu ruumides on keelatud. Samuti sääl suitsetada ja joobnud olekus viibida.
  15. Ajalehti ja ajakirju võib ainult raamatukogu ruumides lugemiseks saada.
  16. Käesoleva kodukorra järelevalvajaks vastutavalt on raamatukogu juhataja, tema abi ja teised kaastöölised.

21. juunil 1938. aastal on Haridusministeerium annetanud Rae ja teistele koolide juures asuvatele raamatukogudele raamatud: Valimik eesti rahvatantse ja eesti rahvarõivad ühes mustrilehtedega (1 eks.)